Liikmed

Rebaspere (2015)

Korporatsioonis on liikmetel erinevad staatused, mis sõltuvad akadeemilisest vanusest ning suhetest ülikooli ja korporatsiooniga. Iga staatusega kaasnevad omad õigused ja kohustused.

Akadeemilise vanuse skaalal on korporatsiooni noorimaks liikmeks rebane (musta rebastekli järgi nimetatakse teda ka mustaks majaks), talle järgnevad noor maja, vana maja, väga vana või igivana maja, sammalpea, kulupea ja lõpuks kuldrebane. Sagedamini, igapäevaselt kasutatakse aga jaotust, mille aluseks on suhted ülikooli ja korporatsiooniga. Korp! Indlas jaotatakse liikmeid järgmiselt:

Värvikandjad esimese värvilise aasta möödumist tähistamas (2015)

• rebane (reb!) on üliõpilane, kes on korporatsioonis esimest või teist semestrit, kannab musta rebasteklit, paistab silma nutikuse ja tegutsemisvalmiduse poolest ja talle pole miski võimatu;
• kaasvõitleja (ksv!) on ülikoolis õppiv või selle lõpetanud, kuid veel tegevkonventi jäänud värvikandja, kes on aktiivne korporatsiooni liige: peab tegevkonvendis ametit, esindab, organiseerib, teab kõike või vähemalt suudab jätta sellise mulje;
• eemalviibija on töö või õpingute tõttu Tartust eemal olev rebane või tegevliige, kes kogub mujal tarkust, et siis tagasi tulla ja korporatsioonielus innukalt kaasa lüüa;
• vilistlane (vil!) on ülikooli lõpetanud värvikandja, kes ei ole enam pühendunud mitte niivõrd korporatsioonile, kuivõrd pere- ja tööelule; siiski mõnikord käib ta konvendis noorte tegemisi vaatamas, neid nii nõu kui ka jõuga toetamas;

Vilistlased külalisõhtul muljetamas (2012)

• buršvilistlane (b!vil!) on värvikandja, kes on ülikoolist seda lõpetamata eksmatrikuleeritud ja kes on ühinenud vilistlaskoguga;
• vilistlaskandidaat (vil!knd!) on ülikooli lõpetanu, kes on otsustanud korporatsiooniga liituda töö- ja pereelu kõrval, kannab rebasteklit ja on peaaegu rebane, pärast värvide saamist saab temast vilistlane;
• koopteeritud vilistlane on väärikas ülikooli lõpetanu, kes on ühinenud korp! Indla värvikandjatega;
• auvilistlane (auvil!) on aunimetus, mille pälvib korp! Indla vilistlane või mõni teine naissoost isik, kellel on erilisi teeneid korp! Indla ees;
   
• tegevliige honoris causa (t!h!c!) on aunimetus, mis antakse korp! Indla vilistlasele, kes on vilistlaspõlves tulihingeliselt ja innukalt tegutsenud konvendi heaks;
• välisliige on korp! Indla sõprusorganisatsiooni liige, kes õpib mõnes Eesti ülikoolis ja soovib siinsest akadeemilisest üliõpilaselust osa võtta.

Rebaselu

Rebane rebasreferaati ette kandmas (2016)

Mõnikord tundub, et rebaseks olemine tähendab pigem hulka kohustusi kui lõbusat ajaveetmist. Tegelikult on mõlemat ning ka kohustused võivad olla lõbusad.

Korp! Indlas on kaks esimest semestrit aeg, mil noorliige valmistub tegevliikmeks saama ning kohaneb teistsuguse maailmaga. Siis hakkab ta aimama, mida korporandiks olemine tähendab.

Rebased rebaseksamiks õppimas (2009)

Uusi teadmisi kõigist akadeemilistest üliõpilas- organisatsioonidest ja üldse akadeemilisest üliõpilaselust jagatakse noorliikmele rebastundides. Selgeks saavad korporatsioonielus tihti kasutatavate sõnade, nagu näiteks coetus, konvent ja kommerss tähendused. Samuti tehakse selgeks see, et akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide liikmed kannavad teklit, mida kunagi ei nimetata mütsiks.

Cantustundides õpitakse korporantlikuks eluks vajalikke laule. Lisaks käiakse tantsukursustel, sest organiseerunud üliõpilane peab oskama tantsida.

Korporantlikku ellu kuulub igasuguseid üritusi, nii omakeskis kui ka koos teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Näiteks Indlas toimub kaks korda semestris teeõhtu. Korraldatakse ka stiilipidusid, spordipäevi või koosviibimisi mõne tähtpäeva, näiteks vastlate puhul.

Akadeemiline ema oma nelja tütrega

Sellistel juhtudel on köök noorliikmete ja majaemade pärusmaa, sest kõik toiduga seonduv on nende ülesanne. Planeeritakse menüüd ja tehakse süüa, pestakse nõusid jms.

Rebased ja värsked värvikandjad oma rebasvanemaga (2013)

Kindlasti saab korporatsioonis uusi tuttavaid ja sõpru. Samuti terve perekonna, lausa sugukonna. Nimelt valib noorliige endale akadeemilise ema, kes teda erinevate probleemide ja küsimuste korral aitab. Koos emaga kaasneb akadeemiline perekond: vanaema, tädid, õed jt. Indlas on sugupuu koostatud küll ainult emaliini pidi, kuid tegelik suguvõsa on märksa keerulisem.

Korporatsioonist saab uusi kogemusi ja oskusi, näiteks esinemiskogemuse. Rebased teevad pea igal võimalikul juhul teatrit või esinevad millegi muuga. Rebasteatrite ettevalmistamine on tavaliselt väga lõbus. Heal juhul jääb sellest lõpuks midagi ka etteastesse. Samuti koguneb hulk mälestusväärseid hetki külaskäikudest teistesse organisatsioonidesse.

Kuigi aeg-ajalt võtab korporatsioon palju aega ning koju jõuab alles magama, annab see vastu teistsuguse ja ehk ka huvitavama elu, millega kaasneb palju tuttavaid ning koht, kuhu oled alati oodatud.

Kavalerid

Kavaleride vastuvõtmine (1992)

Korp! Indla eripäraks on asjaolu, et peale vilistlaste, kaasvõitlejate ja rebaste kuuluvad ühtsesse sõbralikku perre ka austatud kavalerid. Kavaleritiitli pälvib meesterahvas, kel on korp! Indla ees hulk teeneid, kes on igati ontlik härrasmees ning peab enesele meeldivaks kohuseks olla ikka ja alati korp! Indlaga sõbralikes suhetes. Tiitel toob endaga kaasa vastava aumärgi, milleks on kirsipruun-valge-roheline rosett korp! Indla sirkliga. Lisaks õigustele on kavaleridel mitmeid kohustusi, üks meeldivam kui teine, näiteks kinkida indlaensistele lilli või tantsida avavalssi.

Indlaensised tulevasele kavalerile rõõmusõnumit edastamas (2015)

Ajaloo jooksul on austava tiitli pälvinud järgmised isikud:
aureb! Saul (Sakke) Nieminen 1939. a
Jouko Kokkonen 24.10.92
Tapani Laitinen 24.10.92
Antero Nederström 24.10.92
Valmo Vider 24.10.92
Lauri Bender 26.10.02
Andres Aruhein 06.03.04
Taivo Raud 27.10.07
Erkki Jõgi 23.10.09
Kalle Kaasa 23.10.09
Ville-Pekka Vainio 23.10.15