Korporatsioon Indla

Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust!


Sõprusorganisatsioonid

Savolainen Osakunta

Stipendiumilepingu sõlmimine Savolainen Osakuntaga (1938)

Stipendiaatide vahetamise lepingu allkirjastamine Helsingi Ülikooli Savolainen Osakuntaga (1938)

Helsingi Ülikooli Savolainen Osakunta (Savo osakond) on Savo maakonnast pärit, aga ka savo juurtega üliõpilasi ühendav organisatsioon, mis alustas oma tegevust 1. oktoobril 1905, mil Savo-Karjala osakond jagunes kaheks. Kokkuleppeliselt peetakse aga Savo osakonna astapäeva 20. veebruaril, tähistamaks soome keele tunnistamist ametikeeleks. Nii Savo osakonna lipp kui ka vapp väljendavad seost kodukohaga: lipu värvikombinatsioon pärineb Savo rügemendi lipult, vapp on sarnane Savo maakonna omaga -– mõlemal kujutatakse paremale suunatud vibu ja noolt. Savo maakonna tunnusvärvid kollane ja must– on ka Savo osakonna värvilindil.

Savolainen Osakunta 100. aastapäeval

Savolainen Osakunta 100. aastapäev (2005)

Algusaegadel oli Savo osakonna tegevus seotud ennekõike nn pärissoomluse ja patriotistlike ideedega. Hiljem pärissoomluse taotlusest loobuti, seda kinnitab näiteks sõpruslepingu sõlmimine Uppsala ülikooli Värmlands Nationi ja Lundi ülikooli Wermlands Nationiga. 1930. aastal loodi sõprussuhted Tartuga -– veebruaris kirjutati alla sõprusleping korp! Fraternitas Esticaga, oktoobris korp! Indlaga.

Suvepäevad 2016

Savolainen Osakunta, korp! Indla ja korp! Fraternitas Estica ühised suvepäevad (2016)

1932. aastal alustas tegevust Savo osakonna koor (Savolaisen Osakunnan Laulajat ehk SOL). 1952. aastast alates korraldatakse suviti mööda Soome järvi Tervahöyry-retke, mis on populaarne nii savokate kui frater esticuste ja indlaensiste seas. Pärast Teist maailmasõda hakati välja andma ajakirja Susj. Sõprussidemed Tartuga taastati 1989. aastal.

Korp! Dzintra

Sõprusorganisatsioonid. Kartell-lepingu sõlmimine, märts 2000

Kartell-lepingu allkirjastamine (märts 2000)

Korporatsioon Dzintra loodi 20. mail 1924 Riias ning on vanuselt kolmas naiskorporatsioon Lätis. See on akadeemiline tudengiorganisatsioon, mis koondab oma lipu ja väärtuste alla naistudengeid. Nende värvideks on oranž, mis sümboliseerib puhast südant ja armastust kodumaa vastu; roheline, mis tähistab lootust ja sihikindlust eesmärkideni jõuda ning helesinine, mis väljendab hinge kaunidust ja naiselikkust. Korp! Dzintra lipukiri on Fidei et veritati (Usus ja tões). Sõjaeelsel perioodil oli korp! Dzintra üks neljast organisatsioonist, mis asutas Naiskorporatsioonide Liidu (läti k. Studenšu Prezidiju Konvents, S!P!K!).

Indlaensised korp! Dzintra aastapäeval (2013 kevad)

Indlaensised korp! Dzintra aastapäeval (2013)

Enne II maailmasõda oli dzintraid üle 300, kuid Nõukogude Liidu valitsuse otsusega 13. juulil 1940 likvideeriti kõik akadeemilised organisatsioonid. Sellele järgnenud emigratsioonilainetega põgenesid ka paljud dzintrad lääneriikidesse, kuid isegi paguluses oli naiskorporatsiooni hing piisavalt tugev, et taaselustada konvendielu ja korp! Dzintra jätkas aktiivselt tegutsemist eksiilis. Ühel hetkel oli kokku isegi 26 koondist liikmeskonnaga üle 600 dzintra, koondisi leidus igal mandril peale Antarktika.

Korp! Dzintra aastapäeval (2012)

Korp! Dzintra aastapäeva tähistamine (2012)

12. oktoobril 1989 oli korp! Dzintra esimene naiskorporatsioon, mis taasasutas ennast Lätis. See oli võimalik tänu koostööle, kui eksiilis olnud liikmed külastasid Lätti jäänud liikmeid Riias. Sellest alates on korp! Dzintra tihti olnud Läti suurimate naiskorporatsioonide seas, elab aktiivset konvendielu, korraldab igakuiseid koosolekuid ja iganädalaselt palju teisi tegevusi. 2000. aastal said dzintrad esimest korda oma konvendikorteri täieõiguslikeks omanikeks. 2003. aastal, veidi enne 80. juubelit, õnnestus leida, tagasi saada ja renoveerida korp! Dzintra originaalvapp, mis oli kadunud olnud 1940. aastast. 11. märtsil 2000 allkirjastas korp! Dzintra kartell-lepingu korp! Indlaga, mis oli imelise sõpruse algus kahe organisatsiooni vahel ja avas ka tee kultuurivahetuseks.




Koondised

Laulupeole eelnev ühisüritus koondiste liikmetega (2014) 2

Eestis elavate indlaensiste ja koondislaste laulupeo-eelne kokkusaamine Tallinnas (juuli 2014)

Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal katkestati aastakümneteks korp! Indla ametlik tegevus Eestis. Ühel kolmandikul tollasest liikmeskonnast õnnestus siiski põgeneda läände, jätkates korporatsioonielu paguluses. Korp! Indla vaimsusest kantuna loodi koondised Rootsi, USAsse, Austraaliasse ja Kanadasse.

Rootsi koondis

Korp! Indla 50. aastapäev Rootsi koondises (1974)

Korp! Indla 50. aastapäev Rootsi koondises (1974)

Rootsi koondis alustas tegevust paguluse algusaastatel, täpsemalt aastal 1945, kui korp! Indla auvilistlase Ly Kern-Eenpalu eestvedamisel hakati korraldama omavahelisi koosviibimisi. Kuna Rootsi koondise liikmeskond oli väikesearvuline, kokku 27 liiget, kellest paljud olid aktiivsest korporatsioonielust tagasi tõmbunud, võttis igakuistest koosviibimistest osa kümmekond inimest. Vil! Lydia Brattström on iseloomustanud neid koosviibimisi järgmiselt: “…need on süvendanud meie ühtekuuluvust ja sõprust ning võimaldanud meie liikmeil jälgida oma pere eluavaldusi ja muresid ning tarbekorral neist osa võtta”. Siseelu suursündmusteks oli korp! Indla 30. aastapäeva tähistamine 1954. aastal ning 1958. aasta kevadkommerss, millest võtsid osa ka liikmed väljastpoolt Stockholmi. Läbikäimine teiste eesti organisatsioonidega toimus akadeemiliste tavade kohaselt.

Aastad 1951-1952 said määravaks Rootsi koondise edasise tegevuse seisukohalt -– olles veendunud, et nii väikese liikmeskonnaga organisatsioonil ei ole võimalik saada endale piisavalt järelkasvu, nõustus enamik liikmeid asutajaliikme Elisabeth (Rang) Veltmani ettepanekuga mitte võtta vastu uusi liikmeid. Erand tehti üksnes Lydia Kornelile, kes võeti 7. märtsil 1958 Rootsi koondise vilistlaseks.

Hoolimata liikmete vähesusest ja järelkasvu puudumisest, osaleti aktiivselt ka pagulaskonna tegevuses, näiteks Akadeemilise Koondise ja Eesti Rahvusfondi loomisel. Võimaluse korral toetati rahaliselt Akadeemilise Koondise tegevust ja eesti noorteorganisatsioone.

Praeguseks on Rootsi koondise tegevus praktiliselt hääbunud. Ka kokkusaamised Stockholmi Eesti Majas on harvad, kontakti hoitakse peamiselt telefoni ja kirja teel.

USA koondis

Aastapäeva tähistamine USA koondises (2015 kevad) Katrin Eliste

Korp! Indla aastapäeva tähistamine USA koondises (märts 2015)

USA-s on korp! Indla koondised tegutsenud nii lääne- kui ka idarannikul, tõsi küll, USA läänerannikul asunud koondise tegevusaeg jäi üsna napiks, mistõttu nimetatakse USA koondiseks ennekõike idaranniku koondist.

USA (ida)koondis asutati 30. jaanuaril 1955 New Yorgis. Kokkusaamisi korraldati kord kuus New Yorgi Eesti Majas, hiljem Balti Vabaduse Majas, aga ka liikmete kutseil nende kodudes. Igakuistel kokkutulekuil on tavaliselt kavas koosolek jooksvate küsimuste arutamiseks ja ettekanne õhtu sisustamiseks. Õhtu lõpeb pereema poolt korraldatud kohvilauaga. Tavaliselt on neil kokkutulekuil noortele määratud varasem kogunemise aeg, mida kasutavad rebasvanem ja magister cantandi rebaskolleegiumiks ja cantustunniks respektiivselt,” on meenutanud tollaseid kokkusaamisi USA koondise üks asutajatest b!vil! Aita Hanja. Kokkusaamiste raames korraldati ka külalisõhtuid uute liikmeskandidaatidega tutvumiseks.

Korp! Indla USA koondise välispidine tegevus avaldus osavõtmises sealse eesti üliõpilaskonna üritustest ja läbikäimises teiste akadeemiliste organisatsioonidega, näiteks on üheskoos korraldatud akadeemilist balli. Rahaliselt on toetatud Marie Underi luulekogu avaldamist ja Theodor Lemba kontserdi korraldamist, samuti on tehtud annetusi fondi Eesti Üliõpilaskond USAs.

Kui USA koondise algusaegadel oli tegevuse keskmeks New York, siis nüüdne tegevus on kandunud Baltimore’’i, Washingtoni ja Virginia ümbrusesse. USA koondise nimekirja kuulub umbkaudu 100 liiget. Kokku saadakse enamasti kord kuus, vaheldust toovad ühised teatrikülastused, kirjandusõhtud ning suvepäevad.

Austraalia koondis

Vaatamata suurele vahemaale, mis eraldas Austraalias elavaid indlaensisesid üksteisest, oli korp! Indla koondise tegevus Austraalias, peamiselt Sidney’s aastaid elav. Erilise sündmusena jäävad korp! Indla ajalukku 1988. aasta Esto päevad Austraalias, kui indlaensiste kokkutulekul võeti korp! Indla liikmeks auvil! Anu Kaal, kelle ema oli esimese ennesõjaaegne indlaensis.

Nüüdseks, suuresti järelkasvu puudumise tõttu, on Sidneys koondise tegevus tasapisi hääbumas. Kirja teel ollakse ühenduses Adelaide’’i indlaensistega, kuid nendegi tegevus ei ole enam formaalne -– kokku saadakse kord kuus kohvikus, iga aasta märtsis on tähistatud ka korporatsiooni aastapäeva kas lunch’i või dinner’iga.

 

Kanada koondis

Juubeli tähistamine Toronto koondises (2014 kevad)

Korp! Indla juubeli tähistamine Toronto koondises (märts 2014)

Korp! Indla Kanada (Toronto) koondis loodi 1949. aasta märtsikuus, aktiivsem sisetegevus algas siiski aasta hiljem, 1950. aasta kevadel. Koondise algusaegadel saadi kokku kaks korda aastas kommerssidel, kuid peagi muutusid kokkusaamised sagedasemaks, omandades tasapisi vestlusõhtute kuju. Uut hoogu korporatsiooniellu tõi aasta 1956, kui võeti vastu esimesed rebased. “Tegevus võttis kindla suuna, nüüd juba eestseisuse juhtimisel. Korraldati muuhulgas rebas- ja cantustunde, tutvuti kodukorra ja üliõpilastraditsioonidega, peeti referaate korralistel kokkutulekutel ning tunti rõõmu koosolemisest, mängiti võrkpalli. Toimusid vastastikused külaskäigud akadeemiliste meesorganisatsioonidega ning algasid akadeemiliste naisorganisatsioonide küünlapäeva kokkutulekud,” on kirjeldanud tolleaegset siseelu Kanada koondise vilistlane Hilja Kuutma.

Konvendiväline tegevus hõlmas peamiselt suhtlust ja vastastikust läbikäimist teiste akadeemiliste organisatsioonidega, rahaliselt toetati Toronto eestlastest üliõpilaskonna eesti keele kursuste korraldamist ning Eesti gaide nende õnnetaalrite ostmisel.

2004. aasta seisuga on Kanada koondise nimekirjas 60 liiget, neist 10 eemalviibijat. Samas tuleb kahjutundega tõdeda, et Kanada koondise puhulgi on täheldatav kahanemistendents, sest koondisega on liitunud vaid eesti noorte kolmas põlvkond (vilistlaste tütretütred). Vanu, Tartu-aegseid vilistlasi on koondises neli, korp! Indla traditsioone kannab tulihingeliselt edasi n-ö keskealine põlvkond, kellel jagub hoogu ja indu sealse korporatsioonielu edendamisel. Kanada koondis paistab silma nii aktiivse sisetegevuse, olgu selleks kas koosolekud, referaatõhtud või ühised teatrikülastused, kui ka konvendivälise tegevuse poolest, näiteks võetakse osa Akadeemilise Kodu üritustest, aidatakse korraldada Hiigelbasaari.

Põgusa ülevaate korp! Indla koondiste tegevusest annab vil! Hilja Kuutma poolt peetud kõne korp! Indla 80. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel Toronto Tartu College’’is – http://www.eesti.ca/main.php?op=article&articleid=6685